Hinnang

Nonii, kursus ongi läbi saanud ning proovin nüüd mingisugust hinnangut kõigele sellele anda.

Mina olen inimene, kellele tundub kõik alati pigem positiivne kui negatiivne. Eriti kui tegu on millegi uuega. Seega olin väga uudishimulik ja positiivselt mõtestatud, kui vaatasin kursuse ajakava, sest väga meeldis kursuse ülesehitus, et iga loeng on midagi uut ning võimalik, et täiesti vastand eelmisele. Koduseid töid oli ka huvitav teha ning kuigi alguses tundus tüütu (ja tegelikult natuke isegi oli päriselt ka), et iga nädal peab blogisse postitama midagi.
Teema poolest olid kõige huvitavamad minu jaoks esimene ning viimane loeng, ning teemad, mis puudutasid sotsiaalmeediat ja ja sotsiaalset tarkvara ning mobiilseid seadmeid (ka viimase kodutöö oli üks huvitavamaid).

Mis aga ei meeldi, on see, et teiste postitusi peab kommenteerima, sest ma pole seda ise veel teinud. Kuigi ma olen kõiki blogisid vaadanud, siis ei suuda ma pressimise peale mingeid kommentaare välja mõtlema hakata ning "Lahe postitus" ja "Nõustun sinuga" kommentaarid tunduvad ka tühjad.

Lisaks on siiani arusaamatu see, kuidas täpselt arvestus tuleb, sest eriallikad räägivad eriinfot. ÕISi ühest kohast loen välja, et vajalik on ÜKS 15 000tähemärgine essee, teises kohas aga et 3 5000tähemärgist esseed. Õppekavas pole kirjas midagi, et üks vajalik osa on hinnangu kirjutamine, ent blogis on see kirjas.
Lisaks, kuna siiski see on esimene kursus ülikoolis, ei ole kogu arvestuste ja eksamite asi veel nii selge ning keegi ei maininud, et ÕISis peaks "eksamile" registreeruma. Nõndaks jäi see ka minul tegemata, kuna teadsin, et eksamit ju ei ole tegelikult.

Samuti mainiti esimese loengus, et blogipostitustele vastavad õppejõud teatud aja jooksul ning kui ei vasta, siis pole postitus kas nõuetele täidetud või on liiga halb. Olen vastuse saanud vist ainult kahele postitusele, kuigi olen mõnele postitusele ikka väga palju aega pühendanud ja vaeva näinud ning ise ei arva, et need postitused halvad on. Seega on ka see arusaamatu, et kuna tagasisidet pole, siis kas mu töö üldse arvestatuks läheb.

Ühesõnaga, kursusus ise oli väga meeldiv ja uudne, et liiga palju punkte on vaja jälgida, et kõike õigesti teha.

3 essee, mina kui autor

Mina kui autor

Ka enesele teadmata võib igaüks meist olla autor. Olgu teoseks paar luulerida, mis igavusest arvutisse salvestatud või kaameraga üritusel jäädvustatud fotod. Pea kõik, mis me teeme, on meie teosed ning ise oleme nende autorid.

Inimesi on erinevaid. Osad teevad asju, aga jätavad need enda teada. Nad kas kirjutavad, joonistavad, maalivad, teevad pilte,  filmivad ja monteerivad lühifilme, mängivad bändis või miksivad lugusid enda heaks ning nad pole ehk mõelnudki selle peale, et nad võiksid oma saavutusi teistega jagada.

Siis on inimesi, kes teevad samu asju teadlikult ka raha teenimise eesmärgil, või teadlikult, ent mitte teenimise vaid lihtsalt jagamise eesmärgil. Ühesõnaga, inimeste eesmärgid on erinevad ning üldjuhul sõltub see ehk inimese põhilisest tegevusvaldkonnast. Üsna loogiline, et kutselt fotograaf oma tööde eest raha tahab ent pingelise firmajuhtimine kõrvalt enda lõbuks loodust pildistav ärimees mittemingisugust tasu ei oota. Samu asju võivad erinevad inimesed teha kas töö või hobina.

Autoriõigused rakenduvadautori loodud teosele kohe peale loomist. Enda loomingu jagamisel on autoril võimalik valida, millised litsentsid ta teosele peale paneb.

Mina olen autoriks samuti enda loomingule. Vabal ajal meeldib mulle maalida ja joonistada, samuti mingilmääral fototöötlusega, enamjaolt siiski plakatite meisterdamisega, tegeleda. Vahel meeldib mulle pildistada ka ning heameelega miksiksin muusikat, aga pole veel vajaliku rakenduse allatõmbamisest kaugemale jõudnud. Ka filmida ja monteerida meeldib mulle. Mõned aastad tagasi meeldis mulle ka sahtlisse igasugu huvitavaid jutukesi ja luuletusi kirjutada. Seega kiire analüüsiga selgus, et olen ka ise nii mõnegi asja autor. Ent selle peale, et mul millelegi autoriõigused on, pole ma väga süvenenult veel mõelnud.

Jaganud olen ma kunagi ühes blogis enda luuletust ja lühijuttu. See oli ajal kui mulle väga meeldis kirjutada ning ma lihtsalt soovisingi jagada seda, mida teinud olin. Samuti olen avalikult üles pannud Picasasse nii mõningaidki pilte ning Youtube’i ja Vimeosse üles laadinud enda loodud videosid. Samuti on mul e-portfoolio oma mõningatest pildikestest, ent kuna see sisaldab fotosid maalidest, pole seal tegelikud teosed, vaid pildid nendest.

Eesmärgid, miks ma olen asju üles riputanud, on erinevad. Videote puhul on mitmel korral tegu olnud reklaamiks mõeldud klippidega, seega ma ootangi neile vaatamisi. Teised videod on tegelikult üsna ilma poindita avalikuks tehtud, sest mingit erilist mõtet nad endaga kaasas ei kanna. Ehk on asi selles, et filmiklipi tegemine on tunduvalt pikem protsess kui pilte klõpsida ja need seejärel üles laadida ning ma ei soovi neid vaid iseendale arvutisse seismiseks jätta. Teine variant on, et kuna mu videoklippidel on ka teisi inimesi, soovivad nad ise neid samuti näha ning oma sõpradega jagada. Pilte laen üldjuhul üles selleks, et saaksin neid sõpradega jagada, kuna see on mugavaim viis pilte rohkem kui paari inimese vahel jagada. Üritusi pildistades on see tavaline, et hiljem saadetakse lihtsalt piltide link inimestele postkasti laiali.

E-portoofilio on mul selleks, et seda mul lihtsalt on vaja. Kuna ma tegelen ja soovin tegeleda valdkonnas, kus inimesed tahavad näha su loomingut ja saavutusi, on selleks mugavaim viis omada e-portfooliot ja selle linki lahkelt jagada. Lisaks on ka ise huvitav vaadata, mida ma kunagi teinud olen, sest paljud teoseid füüsilisel kujul minu käes enam ei ole.

Kuna tegelikult olen asju siiski üsna kinniselt jaganud, arvan, et seda võiks ka palju laiemalt teha. Minu loodud asja võib kellelgi vaja minna seal, kus ma ei või isegi arvata. Ma pole selle peale varem mõelnud, aga kuna ma näiteks fotodega niikuinii ei soovi raha teenida, poleks mingit vaeva neid teistega jagada. Kahju oleks muidugi, kui keegi minu asju enda nime peale hakkaks määrima, seega võiksin tingimuseks luua vähemalt selle, et teose kasutamisel viidataks mulle.

Kuna kavatsen tulevikus aga rohkem autorina töötama hakata, siis tegelikult on autorõigused minu jaoks üsna oluline teema. Tulevikus loodan autorina ka raha teenida, seega tõenäoliselt muutun ma siis jagamise mõttes ülbemaks, see tähendab et ei luba oma loodud asju niisama võtta ja laiali jagada, sest tegu oleks siiski selle millegagi, mis peaks mulle leiba lauale tooma.

Ka üleüldiselt võiksid inimesed rohkem huvituda jagamisest (eriti, kui ei soovita raha teenida, sest siis saab lihtsalt teistele head teha). Kindlasti on niisama hobikorras tegijaid palju ning ehk kiidulaul võõrastelt annab kellelegi motivatsiooni asjaga ka tõsisemalt tegeleda.

2. essee, elu ilma sotsiaalse tarkvarata

Elu ilma sotsiaalse tarkvarata

Sotsiaalset tarkvara kasutatakse igapäevaselt ning Internetist üksi enam suurt  abi ei olekski, sest kõik on meile tarkvaraga mugavaks tehtud. Kui ühel hetkel kaoks sotsiaalne tarkvara, oleks see suur tagasilöök ning aeglustaks tunduvalt igapäevaseid tegevusi ning informatsiooni talletamist.

Enam ei kujutaks ma ette, et ühe referaadi jaoks peaksin aega veetma tundide kaupa raamatukogus, sest Wikipediat ei eksisteeriks. Või et Kanadas elava tädiga suhtlemiseks telefoni teel peaksin maksma meeletuid telefoniarveid, sest tasuta Skype’i kasutamise võmalus puuduks samuti.

Üha enam tegevusi ongi sotsiaalse tarkvara peale üles loodud ning samuti on sotsiaalne tarkvara loodud, sest selliste asjade järgi on kas vajadus või nad kiirendavad ja mugavdavad meile erinevaid tegevusi. Tegevused on inimest, tema tööd ja hobisid arvestades erinevad, aga mõtlen nüüd natuke, mis juhtuks, kui minu elus ei oleks sotsiaalset tarkvara.

Esimene asi arvutit sisselülitades on minu puhul ka Skype rakenduse avamine.  Nüüd tean, et olen vajadusel kiirelt kättesaadav. Seejärel külastan oma Gmaili ning ei kujutaks ette, et telefoni- või trenniarved tuleksid minuni tigupostiga ning puuduks ka otsekorralduste võimalus.

Elektrooniline kiri aitab mul tööd ära teha päevades kiiremini, sest üldjuhul kujundab see endast sponsorluse taotlemist või info pärimist. Kui ma peaksin ootama ära, et kiri jõuaks saajani füüsiliselt, ta loeks seda ja mõtleks vastust ning seejäel alles vastaks mulle, võivad asjaajamised venida väljakannatamatult pikaks. On ka võimalus helistada, aga sotsiaalse tarkvara plussiks on see, et peale elektri ning Interneti ma ju midagi ei maksa. Ning ajavõit on üks olulisemaid võite.

Lisaks viskan pilgu peale ka Facebookile ning nii mõnigi kord saan uut infot mõne tuttava kohta, kes oma tegevusi sellistes keskkondades jagab. Kõikide tuttavatega ükshaaval suhelda on lihtsalt võimatu ning samuti on ühel inimesel keeruline kõike olulist oma elust igale tuttavale ükshaaval pajatada.

Igapäevane sõber on ka Google’i otsing, mis tõepoolest aitab ka kõige absurdsematel viisidel leida otsitavaid asju, olgu nendeks raamatud, filmid, laulud, veebilehed, inimesed või midagi muud.

Sotsiaalse tarkvara puudumine tänapäeval teeks raskeks ka näiteks noorte muusikute elu, sest uutel bändidel puuduksid senised võimalused end kuuldavaks teha. YouTube’i saab tasuta üles laadida muusikavideod, MySpace annab võimaluse bändile konto teha ning tuuridest ja esinemistest teada anda, SoundCloudi võib üles riputada äsja linti lastud loo.

Ka õppeasutused kasutavad usinalt erinevat tarkvara. Ainete valimine ja eksamitele registreerumine toimub näiteks ÕISi abil, tunniplaani näeme Asiost ning kursuse materjalid on kas Ivas, Moodles või mõnes teises sarnases rakenduses. SlideShare võimaldab jagada tehtud slaidesitlusi ning hetkel kasutame ka näiteks blogi õppevahendina.

Ka riigi mõistes oleme suures osas üles ehitatud E-riigile ja E-teenustele. Teenuseid on juba saja kandis ning neid aina lisandub. Näiteks on võimalik mugavalt broneeriga arstiaega teenusega iPatsient või vaadata juhilubade olukorda paberivabas ARKis.

Ka lotomängimine on tehtud mugavaks, sest kioskisse ei peagi ilmtingimata tormama, piisab Internetis sisselogimisest, piletisoetamisest ja võidu korralt tuleb isegi teade.

Üks tänuväärsemaid võimalusi on siiski internetipank, sest lisaks kiiretele arvete maksmisele annab see mulle kiire ülevaate oma rahaasjadest ning võimaldab ka poes käimist mugavaks teha, sest poodi polegi otseses mõttes vaja minna. E-kaubandus kogub tuure ning internetipank on asja toimimise üheks eelduseks. E-kaubandus on üks mugavamaid ja kiiremaid viise, sest muud ei ole vaja teha kui leida sobiv kaup, selle eest ruttu tasuda ning kullerit ootama jääda. Lisaks on võimaldatud tellimine mitte vaid kohalikelt saitidelt, vaid ka ülemaailma, kasutades näiteks eBayd või Amazoni.

Mainisin enne trenniarveid ning sellega seoses meenus, et ka minu spordiklubil on väga mugav rakendus, mille abil saan endale broneerida koha treeningutesse ning vaadata ka oma treeningute ajalugu. Kui kõik on dokumenteeritud, ükskõik mis valdkonnas, on inimeste kerge kontroll ja ülevaade kõige üle.

Seega, sotsiaalse tarkvarata veniksid paljud protsessid ning meie elud ei oleks enam nii mugavad kui oleme harjunud. Sotsiaalne tarkvara võimaldab asju teha kiirelt ning planeerida oma aega paremini. Abi on nii igapäevastel tegevustel nagu arvete maksmine, e-kirjade saatmine või dokumentide jagamisel, uudiste lugemisel või vaatamisel ning sõpradega suhtlemisel. Lisaks toetab sotsiaalne tarkvara ka erinevate inimeste erinevaid hobisid või tööd, olles abiks näites muusikutel, näitlejatel ja muudel kunstnikel enda nähtavaks ning kuuldavaks tegemise viisid ja samaaegselt toetades suurfirmade raamatupidamist.

Suhtlemise võib välja tuua lausa eraldi punktina, sest Skype, Facebook, Twitter, Instagram ja Foursquare on vaid osa tarkvarast, mis ühendab meid sõprade-tuttavatega.

Sotsiaalne tarkvara on igati tänuväärne ning tõenäoliselt arneneb veel igal võimalikul viisil edasi.

Autoriõigused

Kodune ülesanne:

1. Avalda mingi omaloodud teos mõnes avatud sisu keskkonnas.
2. Tutvu esitluses viidatud keskkondade ja lugemismaterjalidega.
3. Kirjuta selle põhjal sissekanne oma ajaveebi (vaata, et sissekandele oleks lisatud ka link oma teosele, mille avatud sisulitsentsiga avaldasid).

Logisin sisse Flickrisse läbi Google'i konto ning laadisin üles ühe pildi, mis asub siin. Andsin fotole CC Attribute litsentsi. Seega fotoga võib kõike teha, ent mulle tuleb viidata.

Digitaalfotograafia

Kodune ülesanne:

Teha 3 pilti ja lisada need oma ajaveebi. Igale pildile lisada arutlus, mis on autori arvates pildil hästi, või miks pilt ei õnnestunud ja mida üritaks teha teinekord teisiti. Lisada ka informatsioon, millist varustust on pildistamisel kasutatud. Kui pilte on arvutis töödeldud, panna kirja millise programmiga ja mida tehti.

1) Pilt liikumatust objektist õues või ruumis.

Pilt on tehtud kaameraga Canon PowerShot G12 (10 MP) ning Picasa rakendusega lõigatud. Kuna pilt originaalis kaugelt tehtud, siis väljalõige on üsna normaalne ja väga ei nuriseks. Koera soeng vaid saasis. :) Üldiselt olen selle kaameraga rahul, on väike, näeb stiilne välja ja teeb oma töö ära.

2) Pilt liikuvast objektist ruumis. Näiteks liikuv koduloom, liikuv-hüppav laps.

Pilt on tehtud telefoniga HTC Incredible S (8MP). Selle telefoni kaamera fokuseerib ja teeb pilti jube kaua, mõni allatõmmatav rakendus suudab kaamerat tunduvalt paremini kasutada ja ka liikuvast elemendist selge pildi teha. Üldiselt ei kasutagi telefoni enda kaamerat, kuna piltide värvid ja kvaliteet jube halb.

3) Pilt kiiresti liikuvast objektist õues.

Pilt on tehtud kaameraga Canon PowerShot G12 (10 MP) ning Picasa rakendusega lõigatud. Sellel pildil aga pole kõik hästi fokuseeritud ning tundub, et natukene on ülevalgustatud.

WebRep

currentVote

noRating

noWeight

Multimeedium kodus

Kodune ülesanne:

kirjeldage meedia jagamisega seoses ideed/probleemi, mis on Teil elus ette tulnud ning koostage DLNA sertifitseeritud seadmetest/tarkvarast komplekt selle probleemi lahenduseks.

 Kuna ma ei ole teleka sõber ning enda toast viskasin teleka üldse välja ja vaatan kõike sülearvutist, oli suvel probleem sellega, kuidas filmimaratoniks sülearvuti telekaga ühendada. Varem polnud selleks vajadust, ent õnneks sain kahe jupi abil oma Apple'i sülearvutist pildi HDTVsse.
 Esmalt oli vaja adapterit. Selleks kasutasin Mini Displayport - DVI adapterit:

 Seejärel ühendasin selle otsa DVI - HDMI kaabli, mis läks omapidi telekasse:

Nõndaks olid mured murtud, pilt suurel ekraanil ning nägin ka lõpuks kurikuulsad Star Warsi filmid ära!

WebRep

currentVote

noRating

noWeight

Veeb

Kodune ülesanne:
Olemasoleva veebisaidi analüüs.

• Sihtgrupid, struktuur.
• Kasutatavad serveri- ja kliendipoolsed tehnoloogiad.
• Ühendused teiste lehestikega, vistutatud komponendid
• Turvaanalüüs – võimalikud murekohad
• SEO – leitavus ja sobivus otsimootorites.

Valisin veebisaidiks Followgrami.  Sait on suunatud inimestele, kes on sellise rakenduse nagu Instagram kasutajad (selliseid saite on veel ning see ei ole Instagrami poolt tehtud vaid kasutab APIt). Instagram on mõeldud siiski nutitelefonides lehitsemiseks ning piltide üles laadimiseks, kommenteerimiseks ja "laikimiseks." Followgram on Instagrami veebilehitseja arvutist ning on Instagramile üles ehitatud (samad kasutajad jne). Kui sooviks on vaadata avalikke profiile ja pilte, ei eelda sait sisselogimiks. Et aga näha oma pealehel sama pilti, mis telefoniski, tuleb muidugi sisse logida, siis saab kommenteerida ja "laikida" ka sõprade pilte.

Leht on üles kirjutatud HTMLile, kasutatud ka JavaScripti.

Kõige tähtsam, et leht on ühenduses Instagramiga. Lisaks veel Google'i, Twitteri ja Facebookiga (võimaldab jagamist nendele lehtedele).

Murekohti ei oska välja tuua. Privaatseid kasutajaid sisselogimata ei näe ja midagi muud väga murekohaks vist ei saagi olla.

Google'i otsing leiab lehe kohe, ka otsing "Instagram web" näitab Followgrami esimesel lehel ära. Bing annab kohe vaste otsingule "followgram" ent "instagram web" otsingule esimesel lehel Followgrami pole. Neti.ee lehte ei leia. 

WebRep

currentVote

noRating

noWeight

Sotsiaalne tarkvara, veebikeskkonna kujundamine meeskonnatööks

Kodune ülesanne:

Vali üks (sotsiaalne) tarkvara aadressilt Go2Web20.net ja kirjuta sellest lühike tutvustus (tarkvara kasutusjuhend) oma kursusekaaslastele (postitusena oma ajaveebis).

 Valisin sealt leheküljelt tarkvara nimega Last.fm (ametlik sait siin), sest tegu on hetkel mu vaieldamatu lemmikuga.
 Olen ise täielik muusikainimene, ent samas ei kuula popmuusikat (või kui, siis mitte sellist mida raadiost tuleks), seega raadiohitid mind ei köida ja minu maitsele väga ei olegi raadiokanaleid, mida sooviks kuulata. Kui, siis vaid mõned üksikud saated. Kodus olles, trenni tehes, autoga või bussiga sõites, või siis enamvähem kõike tehes on muusika lahutamatuks kaaslaseks. Mida see sait mulle siis pakub? Head muusikat.
 Alustuseks tuleb endale konto teha ja basic andmed sinna panna. Kui see on tehtud, siis alustuseks võib oma librarysse lisada bände, mis meeldivad, sest selle järgi oskab sait anda soovitusi muusikaks, mis võiks veel meeldida. Näiteks kui sisestan librarisse ühe progressiivse roki bändi, soovitab ta mulle ka teisi sama žanrit viljelevaid bände. Mida rohkem erinevaid bände ja ka erinevatest žanritest sisestan, seda rohkem soovitusi sait jagab.

Näide, kuidas ta mulle soovitusi näitab

 Teine variant on minna Last.fms ühe meeldiva bändi profiilile ja valida sealt "Similar artists" ning sait otsib sarnaseid artiste, näidates kõige sarnasemaid eespool ja vähem sarnaseid tagapool (jaotatud nt. super similarity, very high similarity, high similarity, medium similarity jne kuni lower similarityni). Juures ka lühikirjeldus.

Kuidas näitab sarnaseid artiste

 Võimalik on lisada ka sõpru ning sait näitab, mida nad momendil kuulavad (kui kuulavad) ning sõprade profiililt saab uurida, millist muusikat nad kuulavad, kes on TOP artistid ja mis on TOP lood. Sait jagab soovitusi tulevaste ürituste kohta (näitab ka Soomes toimuvaid nt). Eriti meeldivad lood on võimalik "Loved tracks" albumise lisada (kuvatakse eraldi profiilil välja), võimalik on ka oma playlist teha. Ise kuulan muusikat iTunesiga ning info kandub edasi mu Last.fm profiilile läbi Last.fm appi. 

 Lisaks, üks täiesti geniaalne asi on Last.fm Radio. Tasuta testimisaeg sai mul läbi ning nüüdseks on see ainuke app, mille eest ma kunagi maksnud olen (3EUR/kuu). Raadio töötab nii nende saidil kui ka appis, seega ei ole mul vaja browserit alati avada. Raadio töötab nii, et sisestad sessiooni alguses kas artisti või žanri ning ta hakkab ise vastavalt sellele lugusid laskma. 

Vaade Last.fm saidilt raadiole

Vaade Last.fm Radiole appist

 Trükkides sisse märksõnu, mis maitsega sobivad, tuleb ebasobivaid lugusid väga harva (vähemalt mulle). Hetkel muud ei oskagi lisada, tõin vist põhiküljed välja ning need on ka põhjused, miks Last.fmi armastan. Soovitan kõigile ning kui soovite näha, milline üks profiil välja näeb, siis võite minu omal ka luusida.

1. essee, tark mees taskus

Tark mees taskus

Nutitelefon on tehnikavidin, millele leiavad vajadusel kasutust kõik sihtgrupid. Ta võib olla su pangakontor, uudisteankur, kaardilugeja , personaaltreener, ajalooõpik ning muidugi ka see, milleks ta algselt loodud oli – mobiiltelefon, millega helistada ning sõnumeid saata. Tema kasutusvaldkond on väga suur ning laieneb sammhaaval iga päev.

 Üks külg on tõesti sotsiaalmeedia. Olenevalt sellest, kui palju informatsiooni sõbrad-tuttavad endast läbi interneti jagavad, on nende tegemistega võimalik kursis olla suhtlemata.  Läbi Facebooki lisatakse “life evente,” kes kuhu reisinud on, kuhu keegi mida õppima läks või mis auto keegi hiljuti ostnud on. Twitter jagab meiega tähelepanekuid elust, naljakaid seiku, hetkeemotsioone. Instagrami järgi võib kindlaks teha kellegi veinimaitse, hiljutise ostu, uue kodulooma või näha kaunist maastiku kellegi reisist. Fourquare’i abil on võimalik sõbraga “kogemata” kohtuda, minnes näiteks samasse toitlustuskohta kohvitama, kuhu ta end äsja sisse “checkis”. Ent kõik see on pigem meelelahutuslik ning ei anna aimu sellest, kui nutikas võib üks telefon tegelikult olla.

 See, et telefoni kasutame ka kui kalender-märkmikku, taskulampi, äratuskella või  kalkulatorit on üsna igapäevane ning ei üllata vist kedagi. Mida edasi ajas, seda rohkem võimalusi aga juurde tekib. Näiteks arutledes sõpradega ajaloost ning jäädes jänni mõne väejuhi nime või sündmuse aastaarvuga, pole vaja minna vastuseid otsima raamatust või lähimast arvutist, sest piisab taskust telefoni välja tõmbamisest ja internetist, et vastus guugeldada. Nõnda on vastust võimalik leida pea igale küsimusele (kui internetis muidugi vabalt kättesaadavat informatsiooni on).

 Lisaks ligipääsule internetti pea igas Eesti punktis on välja mõeldud ka suurtes kogustes erinevaid rakendusi, et oma telefonile funktsioone juurde anda või lihtsalt teha asju sellevõrra mugavamaks, et ei pea internetist ise otsima. Näiteks ei ole vaja enam otsida ja võrrelda erinevaid taksosid ja nende tariife, sest nad on välja toodud selleks mõeldud rakenduses, kust saab ka otse taksofirma numbrile helistada ja takso tellida. Samamoodi on kokku koondatud ka kõik ühistranspordi väljumisajad kõikidest peatustest ja näiteks tasuliste parkimistsoonide koodid. Välismaal olles on võimalik valuutat ümberarvutada ning kasutada telefoni GPSina, et mitte ära eksida. Kuuldes raadiost lugu, mis hakkab meeldima, oskab telefon üsna kiirelt öelda, kes on artistiks ning pole tarvis sõnade järgi internetist lugu üles otsima minna. Hommikul enne kodust väljumist aitab kiire pilk telefoniekraanile aimu anda, kui soojalt peaks end riidesse panema ning kas kaasa oleks vaja kaasa varuda vihmavari. Maanteel, kui kütusega on kitsas käes, pole probleemi leida endale lähimat tanklat.

 Mobiiltelefoni kaudu on võimalik informatsiooni kätte saada rohkem kui vajagi. Enam ei ole tarvis kaasa pakkida erinevaid tark-mees-taskus-stiilis käsiraamaatuid ja sõnaraamatuid, sest nutitelefon sisaldab neid kõiki. Problem võib olla vaid selles, et kasutaja pole oma telefoni jaoks piisavalt nutikas, et teda kõigeks võimalikuks kasutada.

Arvuti jooksev haldamine: probleemide lahendamine ja ennetamine

Kodune ülesanne:

Koosta oma arvuti varundusplaan (soovitavalt selline, mis hõlmab nii kohalikku kui off-site varundust) ja põhjenda seda

• mida varundad?
• kuhu varundad?
  • Andmekandja
  • Selle asukoht ja käitlemine
• kuidas varundad?
• Varundustarkvara
• Seaded

Hetkel on mul kodus kõikide failidega väike segadus, mis on üsna tavaline peale uue arvuti ostu (vähemalt minu puhul). Kirjutuslaual on mul kaks sülearvutit, millest üks on igapäevases kasutuses (Mac OS) ning teist (Windows OS) kasutan võrdlemisi harva (mõningad kodutööd, mida Maci peal raske teha või kui on vaja arvutist konkreetseid asju kätte saada).

 Hetkel on mul kahe sülearvuti peale üks väline kõvaketas, kuid ideaalis jätaksin heameelega Windowsile tema kõvaketta ja muretseksin Macile Time Capsule'i. See töötab ka WiFi ruuterina ning teeb koostööd Macis oleva Time Machine'ga. Siis on mu kummastki arvutist tulnud asjad eraldi ning kui ma tean, mis ajast failid pärit on, oskan neid kindlast kohast otsida.

 Kuna varundatavad asjad ei oma erilist väärtust peale sentimentaalse, pole minu jaoks varundamisel vaja kõigest mitut koopiat teha ja neid erinevates kohtades talletada. Olulised on läbi aastate tehtud pildid, mis on ühtlasi toredad mälestused ning kahju oleks muidugi kaotada aastatega kogutud head muusikat, filmitud videoklippe ja ka tekstifaile. 

 Hetkel on andmekandjaks juba mitmeaastane Buffalo 300GB väline kõvaketas, ent vaba ruumi tal peaaegu et juba pole ning tulekski uus vidin kasutusse võtta. Ta asub arvutitega lähestikku siis on mugav ta USB otsa ühendada sinna, kuhu tol hetkel vaja. 

 Varundanud olen hetkel kõike manuaalselt (tegelikult kui vaid Windowsit veel kasutasin, ei salvestanudki arvutisse midagi vaid kõik läks otse välisele kettale). Ideaalis võiks siis kumbki arvuti automaatselt eraldi andmekandjale varundada. :)

WebRep

currentVote

noRating

noWeight